15 müüti masturbeerimise kohta — teaduspõhised faktid

Selles blogipostituses võtame kokku levinumad masturbeerimise müüdid ja lükkame need teaduspõhiste faktidega ümber. Olgu sa mees või naine, suhtes või sooloseikleja, eneserahuldamine võib olla terve seksuaalelu loomulik osa.

Sisukord

• Kust pärinevad masturbeerimise müüdid?
• Müüt 1: Masturbeerimine põhjustab haigusi
• Müüt 2: Masturbeerimine vähendab seksiisu
• Müüt 3: Masturbeerimine kurnab energia
• Müüt 4: Naistele pole masturbeerimine loomulik
• Müüt 5: Liigne masturbeerimine kurnab sperma otsa
• Müüt 6: Suhtes olles on masturbeerimine petmine
• Müüt 7: Masturbeerimine muudab suguelundite välimust
• Müüt 8: Masturbeerimine vähendab tundlikkust
• Müüt 9: Masturbeerimisel pole tervisele kasu
• Müüt 10: Masturbeerimine põhjustab vaimse tervise probleeme
• Müüt 11: Sportlased ei tohiks masturbeerida
• Müüt 12: Sage masturbeerimine põhjustab viljatust
• Müüt 13: Regulaarne masturbeerimine viib seksisõltuvuseni
• Müüt 14: Masturbeerida saab ainult ühel viisil
• Müüt 15: Menstruatsiooni ajal ei tohiks masturbeerida
• Ohutu masturbeerimine: libesti, puhastamine ja hoiustamine
• Masturbeerimine on loomulik ja tervislik
• KKK: Levinud küsimused masturbeerimise müütide kohta

Kust pärinevad masturbeerimise müüdid?

Enamik masturbeerimisega seotud müüte pärineb sajanditetagustest religioossetest õpetustest, viktoriaanliku ajastu moraalipaanikast ja varasest meditsiinilisest valeinfost. Pikka aega seoti eneserahuldamist ekslikult haiguste, hullumeelsuse ja moraalse allakäiguga. Need ideed imbusid populaarkultuuri ja jäid kummitama märksa kauemaks, kui oleks pidanud.

Kuulus näide on 19. sajandi uskumus, et maitsetu toit ja range päevaplaan suudavad inimese masturbeerimisest „välja ravida". Kuigi tänapäeva teadus on need ideed ammu ümber lükanud, mõjutab nende tekitatud häbi ikka veel paljude suhtumist eneserahuldamisse. Eesti reserveeritud kõnelemiskultuuris tuleb vaikus eriti paksult peale, mistõttu tunneb mõnigi end ebamugavalt isegi siis, kui peaks tegelikult olema kõik korras. Müütide päritolu mõistmine teeb nende mahajätmise palju lihtsamaks.

Müüt 1: Masturbeerimine põhjustab haigusi

Üks levinumaid müüte väidab, et sage eneserahuldamine viib nõrga nägemise, karvaste peopesade, kuiva naha, juuste väljalangemise, vistrike, hormoonihäirete või isegi mäluprobleemideni.

Tegelikkus: Ühegi sellise väite kohta pole vähimatki teaduslikku tõendit. Masturbeerimine on üks ohutumaid viise orgasmini jõudmiseks — ilma soovimatu raseduse ja sugulisel teel levivate haiguste ohuta.

Müüt 2: Masturbeerimine vähendab seksiisu

Paljud usuvad, et regulaarne eneserahuldamine muudab libido aja jooksul „laisaks".

Tegelikkus: Seksiisu langusel on tavaliselt hoopis muud põhjused: stress, suhteprobleemid, hormonaalsed muutused, ravimid või mõni varjatud terviseseisund. Masturbeerimine ise libidot ei kahanda — vastupidi, see aitab seksuaalisul terve püsida.

Müüt 3: Masturbeerimine kurnab energia

Mõned foorumid väidavad, et orgasm „varastab eluenergiat" ja jätab inimese pärast väsinuks ja loiuks.

Tegelikkus: Pärast orgasmi võibki tekkida lõdvestumis- ja unisustunne. Selle taga on aga mõnushormoonid nagu dopamiin, oksütotsiin ja endorfiinid, mis tõstavad meeleolu ja vähendavad stressi. See pole väsimus, vaid täiesti loomulik lõdvestus.

Müüt 4: Naistele pole masturbeerimine loomulik

Mõnel pool arvatakse endiselt, et eneserahuldamist naudivad ainult „kergemeelsed" naised.

Tegelikkus: Seksuaalsel ihal pole sooga mingit pistmist. Masturbeerimine on naistele sama loomulik kui meestele. See aitab tundma õppida oma keha, suurendab enesekindlust ja võib parandada ka seksi partneriga.

Müüt 5: Liigne masturbeerimine kurnab sperma otsa

Paljud arvavad, et meestel on piiratud spermavaru, mis lõpuks lihtsalt ammendub.

Tegelikkus: Terve mees toodab iga päev miljoneid spermarakke. „Kuiv orgasm" on tavaliselt seotud meditsiiniliste põhjustega nagu retrograadne ejakulatsioon, diabeet või seemnejuha ummistus, mitte masturbeerimisega.

Müüt 6: Suhtes olles on masturbeerimine petmine

Mõnel inimesel on tunne, et kui sa oled paaris, peab kogu nauding tulema partnerist.

Tegelikkus: Masturbeerimine pole truudusetus. See on aeg iseendaga, mis aitab paremini mõista oma keha ja iha — ning see omakorda parandab tihti ka ühist seksuaalelu. Probleemiks läheb asi alles siis, kui keegi tugineb ainult sellele ja jätab partneri kõrvale.

Müüt 7: Masturbeerimine muudab suguelundite välimust

Paljud kardavad, et liigne eneserahuldamine tumendab häbememokad või vähendab peenist.

Tegelikkus: Suguelundite välimus muutub ainult vanusega, geneetika, vigastuste või operatsioonide tagajärjel. Masturbeerimisel sellist mõju ei ole.

Müüt 8: Masturbeerimine vähendab tundlikkust

Võib-olla oled kuulnud, et liiga tugevad sekslelud või intensiivsed võtted viivad püsiva tundetuseni.

Tegelikkus: Tundlikkus väheneb ainult siis, kui kasutad pidevalt sama liiga jõulist stimulatsiooni (näiteks „surmahaaret" või eriti võimsat vibraatorit). Vaheta tehnikaid, lelusid ja puudutusi — siis pole muret.

Müüt 9: Masturbeerimisel pole tervisele kasu

Mõned peavad seda endiselt mõttetuks või „räpaseks" tegevuseks.

Tegelikkus: Uuringud näitavad, et masturbeerimine vähendab stressi, leevendab peavalu ja menstruaalvalu, parandab unekvaliteeti ning meestel võib aidata hoida tervet testosteroonitaset.

Müüt 10: Masturbeerimine põhjustab vaimse tervise probleeme

Mõni väidab, et see vallandab ärevuse või depressiooni.

Tegelikkus: Masturbeerimine ise vaimse tervise probleeme ei tekita. Süü- või häbitunne tuleb tavaliselt kultuurilistest hoiakutest, mitte tegevusest endast. Kui tunned end pärast tihti halvasti, tasub pöörduda terapeudi poole — sageli on selle taga lahendamata sisemine konflikt või varasem traumaatiline kogemus.

Müüt 11: Sportlased ei tohiks masturbeerida

Müüt väidab, et see langetab testosterooni ja kahjustab sooritust.

Tegelikkus: Pole mingit teaduslikku tõendit, et eneserahuldamine spordisooritust takistaks. See, et suurvõistlustel jagatakse rutiinselt kondoome, näitab pigem, et seksuaalne aktiivsus on ka tippsportlaste elu loomulik osa.

Müüt 12: Sage masturbeerimine põhjustab viljatust

Mõned väidavad, et see kahjustab meeste viljakust.

Tegelikkus: Terve keha toodab pidevalt uusi spermarakke. Masturbeerimine ei põhjusta viljatust — selle taga on alati konkreetsed meditsiinilised põhjused nagu varikotseele, geneetilised seisundid või vigastused.

Müüt 13: Regulaarne masturbeerimine viib seksisõltuvuseni

Mõni nimetab igasugust sagedast eneserahuldamist sõltuvuseks.

Tegelikkus: Seksisõltuvus on reaalne seisund, kuid see pole sama mis sage masturbeerimine. Sõltuvuse korral kaotab inimene oma käitumise üle kontrolli ja see hakkab segama igapäevaelu — see on hoopis teine pilt.

Müüt 14: Masturbeerida saab ainult ühel viisil

„Mehed teevad nii ja naised teevad naa" — selle on enamik kindlasti kuulnud. Aga kui igavaks läheks elu, kui endale naudingu pakkumiseks oleks tõepoolest ainult üks õige viis.

Tegelikkus: Masturbeerimine on isiklik kogemus. „Õiget" tehnikat pole olemas, nii et katseta julgelt erinevate liigutuste, fantaasiate või sekslelude abil. Tähtis on see, mis sulle endale meeldib.

Müüt 15: Menstruatsiooni ajal ei tohiks masturbeerida

Müüt väidab, et menstruaalveri on kuidagi „ebapuhas" ja eneserahuldamine on sel ajal välistatud.

Tegelikkus: Orgasm menstruatsiooni ajal võib tegelikult leevendada krampe, rinnavalu ja stressi. Ka rahvusvahelised uuringud on masturbeerimise positiivset mõju menstruatsiooni ajal kinnitanud.

Ohutu masturbeerimine: libesti, puhastamine ja hoiustamine

Ohutu masturbeerimine taandub kolmele lihtsale harjumusele: kasuta sobivat libestavat geeli, puhasta lelusid korralikult ning hoia neid kuivas ja tolmuvabas kohas. Kui need põhitõed paigas on, püsib nahk tervena, lelud kestavad kauem ja iga kord on nauditavam. Eestis tellitakse sekslelusid enamasti just internetist diskreetses pakendis — see hoiab privaatsuse ka kortermaja postkasti tasemel.

Kuidas valida õige libesti

Hea libestav geel vähendab hõõrdumist, kaitseb tundlikku nahka ja muudab kogu kogemuse mõnusamaks. Veepõhised libestid on kõige universaalsemad ja sobivad iga lelu materjaliga. Silikoonipõhised variandid kestavad kauem ja sobivad ideaalselt duši alla, kuid silikoonist lelusid nendega kokku panna ei tohi. Õlipõhised libestid võivad lateksist kondoome kahjustada — kontrolli alati pakendilt.

Kuidas puhastada sekslelusid

Pese sekslelusid enne ja pärast iga kasutust sooja vee ja pehmetoimelise lõhnatu seebi või spetsiaalse leluhoolduse abil. Kõige hügieenilisemad ja lihtsaimad puhastada on mittepoorsed materjalid: meditsiinilise klassi silikoon, klaas ja roostevaba teras. Kontrolli alati, kas lelu on veekindel, enne kui selle vee alla viid — ja mootoriga lelu ei tohi mingil juhul keeta.

Kuidas sekslelusid õigesti hoiustada

Hoia oma lelusid puhtas, kuivas kohas, eemal otsesest päikesevalgusest ja tolmust. Kõige paremini sobib kangast kotike või eraldi karp. Erinevatest materjalidest lelusid ei tohiks kokku visata — silikoonist lelud võivad omavahel reageerida. Kui mõnda lelu mõnda aega ei kasuta, võta patareid välja, et need ei roostetaks. Pikkadel pimedatel Eesti talvedel jääb lelusid sahtlisse pikemalt seisma — selle väikse hoolega lähevad nad alati uuesti tööle.

KKK: Levinud küsimused masturbeerimise müütide kohta

Kas masturbeerimine on tervisele kahjulik?

Ei, masturbeerimine pole tervisele kahjulik. Teadus näitab, et see on üks ohutumaid seksuaaltegevuse vorme — ilma raseduse või sugulisel teel levivate haiguste ohuta. Vastupidi, see vähendab stressi, leevendab menstruaalvalu, parandab und ja aitab oma keha paremini tundma õppida, mis muudab selle terve seksuaalelu loomulikuks osaks.

Kui tihti on normaalne masturbeerida?

„Normaalset" arvu ei ole olemas. Mõned naudivad eneserahuldamist mitu korda nädalas, teised paar korda kuus ja kolmandad väga harva. See kõik on täiesti tervislik. Murettekitavaks läheb asi alles siis, kui see hakkab segama tööd, suhteid või igapäevaelu — siis tasub spetsialistiga rääkida.

Kas masturbeerimine mõjutab paarisuhet?

Enamiku paaride jaoks on masturbeerimisel pigem positiivne mõju. See aitab tundma õppida oma soove, mida saab seejärel partneriga jagada. Probleemiks muutub see ainult siis, kui asendab täielikult intiimsuse partneriga või toimub salaja viisil, mis kahjustab usaldust. Avatud ja aus jutuajamine on võti.

Mis juhtub, kui masturbeerida iga päev?

Iga päev masturbeerimine pole iseenesest probleem, kui see ei sega sinu igapäevaelu, suhteid ega tööd. Keha kohandub kiiresti ja regulaarne tegevus võib aidata stressi maandada ning paremini magada. Asi muutub murettekitavaks alles siis, kui see hakkab teisi tegevusi välja tõrjuma või tekitab pidevalt süütunnet — siis tasub oma rütm üle vaadata.

Kas menstruatsiooni ajal võib masturbeerida?

Kindlasti. Masturbeerimine menstruatsiooni ajal on ohutu ja võib olla isegi abiks. Orgasmi käigus vabanevad endorfiinid leevendavad krampe ja rinnavalu ning parandavad meeleolu. Kui sodi pärast muret tunned, pane lihtsalt rätik alla ja kuula oma keha. Kui miski tundub ebamugav, lõpeta.

Milline sekslelu on algajale parim?

Kui alustad, hoia asi lihtsana ja vali midagi, mis vastab juba sulle meeldivale tunnetusele. Väike vibraator on suurepärane esimene ost klitorise või üldiseks stimulatsiooniks, algajasõbralik dildo sobib hästi siseseks naudinguks ning pehme masturbatoorium on lihtne sissejuhatus peenisega lõbutsemiseks. Lisa juurde veepõhine libesti ja kõik on paigas.

Masturbeerimine on loomulik ja tervislik

Masturbeerimisega seotud müüdid on inimeste seksuaaltervist sajandeid kahjustanud. On tähtis, et meid juhiksid teadmised ja eneseteadlikkus, mitte hirm või häbi. Eneserahuldamine on normaalne, ohutu ja kasulik — kui see on sinu elus tasakaalus paigal.

Avasta diskreetselt ja turvaliselt, mis sulle naudingut pakub. Sirvi masturbeerimiseks mõeldud lelusid Desirel.ee seksipoes.